Hoone projekteerimine koosneb neljast etapist: eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Iga järgnev projekti etapp muudab eelnevat detailsemaks ja täpsemaks.
Eskiisprojekt
on projekteerimise esimene samm, kus paneme paika hoone paiknemise krundil, selle mahu, ruumide suurused ja paiknemise. See koosneb situatsiooniskeemist, asendiplaanist, korruseplaanidest, vaadetest ja lõigetest, lisaks illustreerivad 3D pildid, et lõpptulemusest parem ettekujutus saada. Lisaks graafilisele poolele on projektis ka lihtsustatud seletuskiri, kust leiab hoone peamised andmed ja omadused. Eskiisprojekti on justkui visioon tulevasest hoonest. Soovitatav on eskiisprojekt vallaga kooskõlastada enne eelprojekti koostamist. See loob eelduse, et eelprojektiga ehitusloa taotlemine läheb ladusamalt ning mõni vald isegi nõuab seda.
Eelprojekt
Arhitektuurne eelprojekt on vajalik ehitusloa taotlemiseks. Eelprojekti graafiline pool koosneb samadest joonistest nagu eskiisprojekt, kuid erinevus on detailides: eelprojekti staadiumis seotakse hoone asendiplaanil koordinaatidega ning absoluutkõrgusega. Samuti on asendiplaanil näidatud hoone liitumine tehnovõrkudega (vesi, kanalisatsioon, elekter, side). Korruseplaanil on eristatavad erinevad konstruktsioonid ja nende kihid. Lõikel võib väljalugeda vundamendi taldmiku paiknemise ja vaadetel on antud juba konkreetsed materjalid ja nende toonid. Need on vaid mõningad näited, üleüldiselt läheb projekt palju-palju tehnilisemaks.
Lisanduvad joonised nagu vundamendi- ja katuseplaan, tüüpkonstruktsioonid ja peamised sõlmejoonised (räästa ja parapeti sõlm). Sõltuvalt vallast on mõnikord nõutud ka piirdeaia joonis, kinnistu vertikaalplaneering või dendroloogia uuring. Ka seletuskiri muutub võrreldes eskiisprojektiga palju mahukamaks. Seletuskirja eesmärk on anda detailne ülevaade planeeritavast hoonest ja ülevaade normatiiv dokumentidest, mida tuleb kasutada eriosade projekteerimisel ning hoone ehitamisel. Juhul, kui tegemist on ehitusloa kohustusliku hoonega, tuleb vastava erialaspetsialistil koostada hoonele energiamärgis, mis kajastab kui palju energiat kulub kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsioonile, vee soojendamisele ja valgusele.
Eelprojekti põhjal on ehitajal võimalik hinnata hoone ehitusmaksumust. Kui eelprojekt on valmis esitab arhitekt ehitusloa taotluse Läbi EHR (Ehitisregister) vallale menetlemiseks, taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 150 euri ning vallal on aega projekti menetleda 30 päeva. Praktika on näidanud, et projektid kipuvad esimesel korral vallast täiendamiseks tagasitulema isegi siis, kui projekt on põhjalik ja vallaga varem kooskõlastatud. Niiet, et tasub varuda aega ja kannatust enne kui ehitusloa kätte saab.
Põhiprojekt
Kuigi eramute puhul ei ole haruldasi näited, kus eelprojekti põhjal alustatakse maja ehitusega, siis seda ei soovitaks. Põhiprojektis arendatakse edasi eelprojekti, kus töötatakse välja arhitektuurilised detailid ning täpsustatakse jooniste konstruktsiooni tüüpe. Joonistega seletatakse lahti ka olulisemad detailid (nt räästad, nurgad, soklid jms) ja määratakse ära erinevate ehitustoodete põhimõttelised lahendused (nt trepid, aknad, käsipuud, uksed jne).
Samuti töötatakse põhiprojekti staadiumis välja eriosade projektid nagu konstruktsioon, vesi ja kanalisatsioon, ventilatsioon ning elekter. Eriosad projekteerivad vastavate valdkondade projekteerijad ja need enam arhitekti pädevusse ei kuulu. Põhiprojekti koostamine on oluline, et tagada kvaliteetne ja terviklik lõpptulemus. Vastavalt kliendiga kokkuleppele on põhiprojekti staadiumis arhitekti roll pigem projektijuht.
Tööprojekt
on projekteerimise staadium, kus määratakse konkreetsed tooted ja ehitustehnoloogia, mida kasutatakse ehitamisel. Tööprojekti staadiumis täpsustatakse põhiprojekti aspekte sellise detailsusega, et pärast tootejooniste, dokumentatsiooni ning ehitustööde korraldamist on ehitajal võimalik hoone valmis ehitada.